Sinna ja edasi

Sunday, February 13, 2011

The Sun Always Shines on TV

... and on travel blogs. Kui seda blogi lugedes võib jääda mulje, nagu oleks meil iga päev soe ja päikeseline, ei ole reaalsus nii ilus. Tegelikult on ilmad siin põhjasaarel üllatavalt jahedad ja pilvised, ning lõuna pool ka vihmased.

Vihm nurjas ka meie järgmise planeeritud matka -- nimelt oli meil plaan teha ring ümber Taranaki vulkaani, kuid olles saabunud New Plymouthisse, ootas meid juba merepinna kõrgusel ees udune, tuuline ja vihmane ilm -- mitte parimad tingimused matkaks, kus isegi suvekuudel võib lund kohata, ning mis võib halbades ilmatingimustes olla väga ohtlik. Kuna lisaks oli ka pühapäev, ning kõik potentsiaalsed informatsiooni saamise kohad olid suletud, otsustasime me selle matka maha kanda ja sõita saare keskossa Tongariro rahvusparki.

Tongariro park sisaldab mõndasid põhjasaare kõige ilusamaid matkaradu -- veel enamgi, ühepäevane Tongariro Alpine Crossing reklaamib ennast kui (kelle arvates?) maailma parimat ühepäevast matka. Meil oli aega veidi rohkem, ning kuna ilm oli jälle halvaks keeranud, otsustasime teha kolmepäevase matka, lootuses et selle aja jooksul õnnestub ka head ilma kohata. Õnneks päris mööda me sellega ei pannudki.

Tongariro kuulub Uus-Meremaa nn. Great Walks sarja, mis matkajale korraldusliku poole pealt midagi head ei tähenda. Suvehooajal tuleb tuleb kõik majutused enne matka ära broneerida, ning hinnad on päris soolased -- hütis lavatsil magamine võib maksta isegi rohkem kui korralikus motellis valgete linade vahel ööbimine. Samuti tõmbavad need matkad ligi igasuguse ettevalmistuse ja varustusega matkajaid, ning neile suunatud kommunikatsioon võib olla päris hirmutav. Esimese päeva alguses kohtasime rajal suurt silti: "Do you have proper alpine clothing and equipment (er, maybe...). Is the weather bad (hmm, yes...). Are you tired (a bit...).  If yes, then you should consider TURNING BACK RIGHT NOW!!!!111!!" Tegelikkuses midagi väga hirmsat halvast ilmast hoolimata me ei kohanud, kuigi mõned kohatud matkajad, kes olid rajale tulnud lühikeste pükste ja plätudega, võisid leida et nende mugavus ja turvalisus jättis mõnevõrra soovida (samas muidugi kes teab, võib-olla olid nad sellised ässad kelle jaoks lõõtsuva tuule ja horisontaalse vihmaga udusel mäel turnimine ongi selline tegevus, mis pole saabaste ja matkariiete väljaotsimise vaeva väärt).

Igatahes oli tore peale pikka laisklemist ennast jälle veidike liigutada ja värsket mäestikuõhku hingata. Rada viis otse paksu tumehalli vihmapilve sisse, ning oodatult läks ilm aegamööda järjest tuulisemaks ja vihmasemaks. Nähtavus, mis võis alguses olla paarisaja meetri kandis, kahanes mõne tunni pärast kümnekonna meetrini. Kuid õnneks oli rada ülihästi märgistatud ja eksimine vähetõenäoline, mis sest, et paksus udus kaugelt paistva järgmise postini kõndimine peale spordi muud elamust ei pakkunud. Rada läks üles mööda järsku mäekülge, läbis sileda keskkraatri ning pööras seejärel veel järsemaks. Kuid üllatuslikult hakkas meie ümber ja pea kohalt möödatuhisevate pilvede vahelt aeg-ajalt paistma siniseid lapikesi, ning olles mäeharjale jõudnud, ilmus välja päike. Veel enamgi, meie ületatud mäe taga oli ilm soe ja pilvitu, ning ainuke märk mäeseina taga möllavast purgaast olid mõned pilveräbalad, mille tuul üle mäeharja teisele poole jõudis puhuda, kus nad päikese käes kiiresti hajusid.

Tongariro sisaldab mitmeid aktiivseid vulkaane, muuhulgas ka Mt. Ngaruhoe, mille sünge koonus meenutab Sõrmuste Isanda filmide Mt. Doomi. See pole kokkusattumus -- tegemist ongi sama mäega, ning mitmedki Mordorit kujutavad stseenid nendes filmides on filmitud Tongariro pargis. Kogu park meenutab oma punaste seintega kraatrite, värviliste järvede, auravate fumaroolide ja veidrate pinnavormidega mõnda eksootilist planeeti.

Matk tehtud, kompunnisime motelli köögis kohalikest värsketest komponentidest endale Caesari salatit, ning lõpetasime aprikoosijuustu, kohaliku šokolaadi ja valge veiniga. Elu võib teinekord olla õige hea!

by Erik at 4:35 PM |